Kahekümne esimese sajandi teistel aastakümnel on veebilehekülg muutunud ettevõtete visiitkaardiks. Palju on ka selliseid ettevõtteid, mille veebileht on peamine töökeskkond ja sidekanal klientidega. Veebilehe avamine nõuab mitme erineva teenuse sisseostu: materjalide koostamine, disainimine, programmeerimine ja majutamine, kusjuures ainult viimane loetletutest on kohustuslik veebilehe terve tööaja ulatuses.

Veebilehe majutamiseks on kaks peamist võimalust – avaliku majutusteenuse või sõltumatu (virtuaalse) serveri kasutamine. Kaasaegsetel veebimajutustel on head tingimused: mõistlikud ketta- ja andmesidemahud, mõnede skriptimiskeelde toed, andmebaasi, e-posti majutuse ja toiminguajasti võimalused ning madalad kuutasud. Samuti võivad veebimajutuse kasutamisel esineda mitmed probleemid:

●puudub võimalus paigaldada lisatarkvara;
●ressursid (näiteks arvutusjõudlus ja ligipääs kettale) on jagatud teiste kasutajatega;
●piiratud andmeedastusmaht ja kettamaht;
●võimalik juurdeṕääs kolmandatel isikutel.

Piirangute leevendamiseks on võimalik vahetada veebimajutuse paketti, tellida asemele virtuaalserver või viia üle majutus oma serverile. Juba renditud virtuaalserveril tekib vabadus valida veebiserveri tarkvara ja selle lisasid. Tasuta ja avatud lähtekoodiga veebiservereid on märkimisväärne valik, milles populaarseimad on Apache HTTP Server, Nginx, lighthttpd ja Apache Tomcat.

Veebiklaster

Seoses internetikasutajate arvu märkimisväärse kasvuga on muutunud tavaliseks nähtus, kui ühel veebilehel on nii palju külastajaid, et üks veebiserver ei ole võimeline õigeaegselt töötlema kõiki päringuid. Nimetatud probleemil on kaks lahendussuunda – vertikaalne ja horisontaalne skaleerimine. Vertikaalne skaleerimine tähendab riistvara täiendamist või selle vahetamist võimsama vastu. Horisontaalse skaleerimise all mõeldakse süsteemi laiendamist mitmele sõlmele. Mõned horisontaalse skaleerimise eelised on näiteks töökindluse tõusmine ja skaleerimise käigus süsteemi seiskamise vajaduse puudumine.

Veebiserveri horisontaalse skaleerimise tulemust nimetatakse veebiklastriks. Veebiklaster koosneb pöördproksist (inglise keeles reverse proxy) ja sõlmedest veebiserverite kujul. Klastril töötava veebilehe külastajad saadavad päringuid pöördproksile, mis edastab need ühele sõlmedest, kusjuures sõlmede valimine toimub kindlate reeglite järgi ning kindla sessiooni ühendused luuakse alati ühe ja sama sõlmega. Lisaks koormuse tasakaalustamisele täidab pöördproksi ka teisi ülesandeid: staatilise sisu puhverdamine, andmete pakkimine, SSL krüpteerimine (ka riistvaraliselt), tegelike veebiserverite varjamine turvalisuse eesmärgil. Mõned populaarsed avatud lähtekoodiga lahendused, mis suudavad täita pöördproksi funktsiooni, on Nginx, Squid ja Apache Traffic Server.